Kuidas diagnoosida oma kassil silmalaugude kõrvalekaldeid

Kassi silmalaugude kõrvalekallete äratundmine ja diagnoosimine on nende üldise silmade tervise ja heaolu säilitamiseks ülioluline. Need seisundid võivad ulatuda väiksematest ärritustest kuni tõsisemate probleemideni, mis nõuavad veterinaararsti sekkumist. Varajane avastamine ja õige diagnoosimine on võtmetähtsusega pikaajaliste tüsistuste ärahoidmiseks ja teie kassisõbra mugavuse tagamiseks. See juhend aitab teil mõista levinud silmalaugude kõrvalekaldeid, nende sümptomeid ja diagnostikaprotsessi.

🔍 Levinud kasside silmalaugude kõrvalekallete tüübid

Mitmed silmalaugude kõrvalekalded võivad kasse mõjutada. Nende tingimuste mõistmine on esimene samm võimalike probleemide äratundmisel.

  • Entroopion: see on seisund, kus silmalaud rullub sissepoole, põhjustades ripsmete hõõrumist sarvkesta vastu. See on levinud probleem.
  • Ektropioon: entroopiooni vastand, ektroopion, on see, kui silmalaud rullub väljapoole, paljastades sisepinna. See võib põhjustada kuivust ja ärritust.
  • Blefariit: silmalaugude põletik. Selle põhjuseks võivad olla allergiad, infektsioonid või parasiidid.
  • Silmalaugude kasvajad: silmalau kasvud, mis võivad olla hea- või pahaloomulised. Nad nõuavad veterinaararsti hindamist.
  • Distihiaas/ektoopiline ripsmed: valesti suunatud ripsmed, mis kasvavad silmalau ebanormaalsetest kohtadest ja ärritavad silma.

⚠️ Sümptomite äratundmine

Sümptomite varajane tuvastamine on kiire diagnoosi ja ravi jaoks ülioluline. Olge tähelepanelik oma kassi silmade välimuse või käitumise muutuste suhtes.

  • Liigne pisaravool: Suurenenud pisaravool võib viidata ärritusele või ummistusele.
  • Kissitamine: sageli märk valust või ebamugavustundest silmas.
  • Punetus: silmalaugude või ümbritsevate kudede põletik.
  • Eritumine: mädane või vesine eritis silmast.
  • Silma hõõrumine või käpatamine: viitab sügelusele või ärritusele.
  • Nähtav mass või kasv: kõik ebatavalised tükid või muhud silmalaul.
  • Silmalaugude kuju või asendi muutused: näiteks sisse- või väljapoole rullumine.

🩺 Diagnostiline protsess

Silmalaugude kõrvalekallete diagnoosimine nõuab veterinaararsti põhjalikku uurimist. Protsess koosneb tavaliselt mitmest etapist.

1. Füüsiline läbivaatus

Loomaarst alustab põhjaliku füüsilise läbivaatusega, pöörates suurt tähelepanu silmadele ja silmalaugudele. See hõlmab kassi üldise seisundi ja käitumise jälgimist.

2. Oftalmoloogiline läbivaatus

Üksikasjalik oftalmoloogiline läbivaatus on ülioluline. See hõlmab järgmist:

  • Visuaalne kontroll: silmalaugude hindamine mis tahes kõrvalekallete (nt turse, punetus või kasvajad) suhtes.
  • Schirmeri pisaratest: mõõdab pisaravoolu, et välistada kuiva silma.
  • Fluorestseiini plekk: tuvastab sarvkesta haavandid või marrastused.
  • Tonomeetria: mõõdab silmasisest rõhku glaukoomi kontrollimiseks.
  • Suurendus: spetsiaalsete instrumentide kasutamine silmade struktuuride üksikasjalikuks uurimiseks.

3. Diagnostilised testid

Sõltuvalt esialgsetest leidudest võib diagnoosi kinnitamiseks olla vaja täiendavaid katseid.

  • Tsütoloogia: silmalau või silma pinnalt kogutud rakkude mikroskoopiline uurimine infektsioonide või põletiku tuvastamiseks.
  • Biopsia: analüüsiks võetakse väike koeproov, eriti kui kahtlustatakse kasvajat.
  • Kultuur ja tundlikkus: tuvastab konkreetsed infektsiooni põhjustavad bakterid või seened ja määrab, millised ravimid on kõige tõhusamad.

🐾 Konkreetsed silmalaugude seisundid: üksikasjalik diagnoos

Entropioondiagnoos

Diagnoos hõlmab tavaliselt visuaalset uurimist. Loomaarst otsib silmalau sissepoole rullumist ja sarvkesta ärrituse märke. Fluorestseiini värvimine võib paljastada ripsmete hõõrdumisest põhjustatud sarvkesta haavandeid.

Ektropioondiagnoos

Ektropioon diagnoositakse tavaliselt visuaalse kontrolli abil. Loomaarst hindab väljapoole veeremise astet ja sellega seotud põletikku või kuivust. Pisaratootmist saab hinnata Schirmeri pisaratesti abil.

Blefariidi diagnoosimine

Blefariidi diagnoosimine hõlmab selle põhjuse väljaselgitamist. Tsütoloogia või kultuuri ja tundlikkuse testid võivad aidata kindlaks teha, kas põletik on põhjustatud infektsioonist, allergiatest või parasiitidest. Samuti on oluline kassi keskkonna ja võimalike allergeenide põhjalik ajalugu.

Silmalaugude kasvaja diagnoosimine

Igast silmalau kahtlasest kasvust tuleb võtta biopsia, et teha kindlaks, kas see on hea- või pahaloomuline. Biopsia tulemused juhivad raviotsuseid. Loomaarst hindab ka kasvaja suurust, asukohta ja ulatust.

Distihiaas / ektoopiline ripsmete diagnoos

Nende valesti suunatud ripsmete tuvastamiseks on vajalik hoolikas uurimine suurendusega. Fluorestseiini värvimine võib aidata paljastada ebanormaalsete ripsmete põhjustatud sarvkesta ärritust. Need võivad olla väga väikesed ja ilma korraliku varustuseta raskesti nähtavad.

🛡️ Varajase avastamise tähtsus

Silmalaugude kõrvalekallete varajane avastamine ja diagnoosimine on kriitilise tähtsusega. Õigeaegne ravi võib ära hoida selliseid tõsiseid tüsistusi nagu:

  • Sarvkesta haavandid: sarvkesta kahjustus kroonilise ärrituse tõttu.
  • Nägemiskaotus: sarvkesta tõsine kahjustus või ravimata infektsioonid võivad põhjustada nägemise halvenemist.
  • Krooniline valu: Püsiv ärritus ja põletik võivad põhjustada pidevat ebamugavustunnet.
  • Sekundaarsed infektsioonid: Kahjustatud koed on infektsioonidele vastuvõtlikumad.

Regulaarne veterinaarkontroll on teie kassi silmade tervise säilitamiseks hädavajalik. Kui märkate silmalaugude kõrvalekaldeid, pöörduge viivitamatult veterinaararsti poole. Nad võivad anda täpse diagnoosi ja soovitada kõige sobivama raviplaani.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Millised on kasside kõige levinumad silmalaugude kõrvalekalded?
Kasside kõige levinumate silmalaugude kõrvalekallete hulka kuuluvad entropioon (silmalau sissepoole rullumine), ektropioon (silmalau väljapoole rullumine), blefariit (silmalaugude põletik) ja silmalaugude kasvajad. Suhteliselt levinud on ka distihiaas ja ektoopilised ripsmed.
Kuidas ma saan aru, kas mu kassil on silmalaugude probleem?
Kasside silmalaugude probleemi tunnusteks on liigne pisaravool, kissitamine, punetus, eritis silmast, silma hõõrumine või käpatamine, silmalaugudel nähtavad massid või väljakasvud ning silmalau kuju või asendi muutused.
Mis on seotud kasside silmalaugude kõrvalekallete diagnoosimisega?
Diagnoos hõlmab tavaliselt füüsilist läbivaatust, üksikasjalikku oftalmoloogilist läbivaatust (sealhulgas visuaalne kontroll, Schirmeri pisarate test, fluorestseiini värvimine ja tonomeetria) ning potentsiaalselt diagnostilisi teste, nagu tsütoloogia, biopsia või kultuur ja tundlikkus.
Miks on silmalaugude probleemide varajane avastamine oluline?
Varajane avastamine on ülioluline, et vältida tüsistusi, nagu sarvkesta haavandid, nägemise kaotus, krooniline valu ja sekundaarsed infektsioonid. Kiire ravi võib oluliselt parandada teie kassi mugavust ja pikaajalist silmade tervist.
Kas silmalaugude kõrvalekaldeid on võimalik ravida?
Jah, paljusid silmalaugude kõrvalekaldeid saab tõhusalt ravida. Ravivõimalused varieeruvad sõltuvalt konkreetsest seisundist ja võivad hõlmata ravimeid, operatsiooni või mõlema kombinatsiooni. Teie loomaarst soovitab teie kassile sobivaima raviplaani.
Kui sageli peaks mu kass silmauuringuid tegema?
Regulaarsed veterinaarkontrollid, sealhulgas silmauuringud, on soovitatavad täiskasvanud kassidele vähemalt kord aastas ja vanematele kassidele või silmaprobleemidega kassidele sagedamini. Konsulteerige oma veterinaararstiga, et määrata kindlaks parim ajakava teie kassi individuaalsetele vajadustele.
Mida ma saan kodus teha, et oma kassi silmade eest hoolitseda?
Võite kassi silmade ümber tekkinud eritist õrnalt pehme niiske lapiga puhastada. Vältige tugevate kemikaalide või seepide kasutamist. Jälgige regulaarselt oma kassi silmi kõrvalekallete nähtude suhtes ja konsulteerige oma veterinaararstiga, kui teil on probleeme.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga


Scroll to Top